Uus Maa: kinnisvara turuülevaade 02-2015

Eesti

Maa-ameti andmetel toimus üle Eesti 3155 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on jaanuarist 13,3% enam, kuid möödunud aasta veebruarist 6,5% vähem. Tehingute rahaline kogumaht oli veebruaris aga 208,6 miljonit eurot, mis on 12 kuu keskmisest tublisti parem tulemus, millele andsid lisa mitmed suurtehingud Tallinnas.

Tallinn

Ka Tallinna kinnisvaraturg veebruaris tõusis ning erinevalt kogu Eestist, nägime tõusu ka võrrelduna aasta-taguse sama ajaga. Maa-ameti andmeil leidis aset 965 ostu-müügitehingut, mis on 23,2% jaanuarist ning 2014. aasta veebruarist 11% enam. Kinnisvaratehingute rahaline kogumaht oli viimaste aastate rekordiline 127,78 miljonit eurot, mille taga on mitmete suurte kinnisvaraobjektide müük.

Kortereid müüdi 667 (jaanuaris 532), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 1352 eurot. Kui kuuga langes hinnatase 4,4%, siis aastaga kerkis see 3%. Kuna hinnakasv on üldiselt peatunud ning tase on jäämas sarnasemaks möödunud aastaga, siis näeme edaspidi ka väiksemaid aastaseid hinnatõuse.

Linnaosade kaupa olid korterite keskmised mediaanhinnad ja nende liikumised järgnevad:

• Haabersti: 1286 €/m2. Muutus võrreldes jaanuariga +6% ja aastaga +3,9%.
• Kadriorg: 2519 €/m2. Muutus võrreldes jaanuariga -5,7% ja aastaga +29,4%*.
• Kalamaja: 1996 €/m2. Muutus võrreldes jaanuariga 13,8%* ja aastaga +19,7%*.
• Kesklinn: 2018 €/m2. Muutus võrreldes jaanuariga -11,8% ja aastaga +12,7%*.
• Kristiine: 1550 €/m2. Muutus võrreldes jaanuariga +11,7% ja aastaga +12,4%*.
• Lasnamäe: 1207 €/m2. Muutus võrreldes jaanuariga -3,4% ja aastaga +8,6%.
• Mustamäe: 1211 €/m2. Muutus võrreldes jaanuariga -6% ja aastaga -0,6%.
• Nõmme: 1219 €/m2. Muutus võrreldes jaanuariga -1,4% ja aastaga -18,1%*.
• Pirita: 1714 €/m2. Muutus võrreldes jaanuariga 12,8%* ja aastaga +5,3%.
• Põhja-Tallinn: 1353 €/m2. Muutus võrreldes jaanuariga -4,9% ja aastaga +6,9%.

* Suuri hinnakõikumisi põhjustab tehingute struktuur – nii tehingute arv kui ka kallima või odavama hinnaklassi, näiteks uusarenduste ja väikese üldpinnaga renoveeritud, kallima ruutmeetrihinnaga korterite hulk tehingute koguarvust.

Majadeturg pisut kerkis – müüdi 23 eramut ja suvilat (jaanuaris 20) ning 9 hoonestamata elamukrunti (jaanuaris 8).

Tartu

Tartu linnas toimus veebruaris maa-ameti tehingustatistika kohaselt 148 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on jaanuarikuust 19,4% enam, kuid mullusest veebruarist 14% vähem.

Kortereid müüdi 117 (jaanuaris 89), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 1134 eurot. Kui kuuga kerkis hinnatase 2,1%, siis aastaga 2,9%.

Müüdi ka 10 eramut-suvilat (jaanuaris 12) ja 3 hoonestamata elamukrunti.

Ida-Virumaa

Võrreldes jaanuariga kerkis veebruaris tehingute hulk Ida-Virumaal jõudsalt, kuigi tegu on iseenesest normaalse liikumisega, sest aasta algus enamasti ongi vaikne. Maa-ameti andmeil toimus 279 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on jaanuarist 44,6% enam, kuid nagu mujalgi, langes ka Ida-Virumaal tehingute hulk mullusega võrreldes – 12,3%.

Maakonna tähtsamad korteriturud liikusid harjumuspäraselt siia-sinna. Narvas toimus korralik tõus, müüdi 62 korterit (jaanuaris 41), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 467 eurot. Võrreldes jaanuariga langes hinnatase 4,4% ning aastaga 5,1%.

Kohtla-Järvel müüdi 58 korterit (jaanuaris 44), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 52 eurot. Kui kuuga langes hinnatase 33%, siis aastaga 47%. Suured tõusud ja langused on antud linnale täiesti omased, sõltudes, millises piirkonnas, millist kinnisavara enam müüakse. Väiksemale turule iseloomulikult omab iga tehing ka suuremat kaalu.

Maakonnakeskuses Jõhvis müüdi 12 korterit (jaanuaris 20) ning tehingute põhjal kasvas hinnatase kuuga 7% 204 eurole. Aastaga kasvas hinnatase aga 7,4%. Jõhvis müüdi ka 2 eramut (jaanuaris samuti 2) ning 2 elamukrunti.

Pärnu

Pärnus müüdi maa-ameti andmetel veebruaris jooksul 71 kinnisvaraobjekti, mis on 7,6% jaanuarist enam. 2014. aasta veebruariga võrreldes langes tehingutase aga 4,1%.

Kortereid müüdi 54 (jaanuaris 52), mille ruutmeetri keskmine mediaanhind oli 803 eurot. Võrreldes jaanuariga kerkis hinnatase 6,7% ning aastaga 9,8%.

Omanikku vahetas 8 eramut (jaanuaris 5) ning 3 elamukrunti (jaanuaris 1).

Viljandi

Viljandi kinnisvaraturg veebruaris pisut langes. Maa-ameti andmeil toimus 20 tehingut, mida on 4,8% jaanuarist vähem. Aastavõrdluses jäi tehinguaktiivsus samaks.

Kortereid müüdi 12 (jaanuaris 16), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 435 eurot. Kui kuuga langes hinnatase 12,6%, siis aastaga 12,8%.

Müüdi 5 eramut (jaanuaris 3). Elamukrunte müüakse Viljandis harva, viimati oktoobris.

Rakvere

Sarnaselt kogu Eestiga elavnes kinnisvaraturg veebruaris ka Rakveres. Maa-ameti andmeil toimus 21 ostu-müügitehingut, mis on 6 tehingu võrra jaanuarist enam. 12 kuu lõikes on tegu siiski tagasihoidliku tulemusega – näiteks mullu veebruaris toimus 33 müügitehingut.

Kortereid müüdi 15 (jaanuaris 8), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 578 eurot, mis on tavapärasest tublisti kõrgem hinnatase. Seetõttu kasvas hinnatase kuuga 40,5% ja aastaga 24,6%.

Müüdi 2 eramut (jaanuaris 3) ning 2 elamukrunti (jaanuaris 1).

Kuressaare

Veebruar Kuressaare kinnisvaraturul oli rahulik. Maa-ameti tehinguinfo kohaselt müüdi 20 objekti, mis on jaanuarist 9,1% vähem. Samas oli viimase 12 kuu lõikes tegu keskmisest oluliselt aktiivsema kuuga ning näiteks aastataguse aja veebruariga võrreldes kasvas tehinguaktiivsus 42,9%.

Eramuid ega elamukrunte ei müüdud juba teist kuud järjest.

Haapsalu

Haapsalu kinnisvaraturg möödus veebruaris aasta algusele iseloomulikult vaiksemas tempos. Maa-ameti andmetel toimus 15 ostu-müügitehingut, mida on kahe võrra jaanuarist vähem. Võrreldes 2014. aasta veebruariga kasvas tehingute arv aga kahe võrra.

Kortereid müüdi 12 (jaanuaris 11), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 464 eurot. Kui kuuga kasvas hinnatase 17,2%, siis aastaga 20,5%.

Eramuid ega hoonestamata elamumaid veebruaris sarnaselt jaanuariga ei müüdud.