Tallinna Linnaplaneerimise Amet: maa sihtotstarbe muutmine ei pruugi üldse võimalik olla

Nii rahandusministeerium kui ka maksuamet ütlevad, et maksuprobleemide vältimiseks korteri kasutamisel äripinnana on kõige kindlam lahendus muuta ruumi sihtotstarvet. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juhataja asetäitja Erki Korp nendib, et see ei pruugi alati võimalik olla.

Korp selgitas, et maa sihtotstarbe muutmise protseduur on paljude erinevate osakondade koostöö.

„Kui äripinnaks muutmine toob endaga kaasa ehitamise vajaduse, tuleb esiteks taotleda projekteerimistingimused. Nende väljastamise lubamine otsustatakse linnavalitsuse istungil. Vajadusel toimub ka avalikustamine linnaosavalitsuses. Kui ehitamist ei toimu, saab katastriüksuse sihtotstarvet muuta kasutusloa alusel. See tähendab jällegi linnavalitsuse istungit ja vajadusel avalikustamist,“ rääkis Korp Ärilehele.

Korp rõhutas, et kuna maa sihtotstarbe muutmine toob endaga kaasa ka maamaksu suuruse muutumise teiste kaasomanike või korteriomanike jaoks, tuleb need isikud menetlusse kaasata ja välja selgitada nende arvamus asjast. „Kui vastuväited on põhjendatud, ei pruugi linn katastriüksuse sihtotstarbe muutmisega nõustuda,“ märkis ametnik.

Omaette olukord tekib siis, kui alal kehtib detailplaneering. „Siis ei pruugi maa sihtotstarbe muutmine kehtiva seaduse alusel üldse võimalik olla,“ nentis Korp.
 
Korp selgitas, et uue ehitusseadustiku kohaselt saab projekteerimistingimustega täpsustada hoone detailplaneeringus käsitletud kasutamise otstarvet, sealhulgas võib täpsustada elamu või büroohoone kasutusotstarvete aluseks oleva krundi kasutamise sihtotstarvete osakaalu, kui vastavad sihtotstarbed on mõlemad varasemalt detailplaneeringus ette nähtud.

Selleks peavad olema täidetud järgmised tingimused: detailplaneering peab olema vähemalt viis aastat tagasi kehtestatud või peab detailplaneeringu kehtestamise järel olema ilmnenud olulisi uusi asjaolusid või oluliselt muutunud planeeringuala või selle mõjuala, mille tõttu ei ole enam võimalik detailplaneeringut täielikult ellu viia, või peavad olema muutunud õigusaktid või kehtestatud planeeringud, mis mõjutavad oluliselt detailplaneeringu elluviimist.

Niisiis võib see protseduur osutuda väga keeruliseks ja teatud juhtudel ka võimatuks.

Tänane Ärileht kirjutas, et rahandusministeeriumi uuendatud käibemaksuseaduse kommentaari põhjal ei tohi korteri äripinnana välja rentimisel üks pool arvele käibemaksu lisada ja teine seda maha arvata, nagu praktikas asjad tavaliselt käinud on. Tõestamaks, et ruumi kasutatakse tõesti äripinnana, tuleb see vastavalt ümber ehitada ja soovitavalt muuta ka sihtotstarvet.


Allikas Ärileht.

Lisa kommentaar

Email again: