Näiteks Gary Inzana, 58 ja tema naine Josephine DeMichele rentisid oma sõbralt kümme aastat korterit East Village'is, kuni saabus teade: kuue kuuga olgu välja kolitud, mul on korterit pojale tarvis! Olgugi et nad olid just hakanud vaatama endale mingit kinnisvara, kus nädalalõppe veeta ning võib-olla pärast pensionile jäämist ka oma kodu rajada, otsustasid nad nüüd oma korteri osta. Valituks osutus 700 000 dollarit maksev kahetoaline korter Manhattani serval Washington Heights'i linnajaos, kirjutab Times.
53-aastane nukunäitleja Michelle Beshaw üüris korterit tervelt 27 aastat, kuni üürileandja teatas, et tahab korteri oma tütrele anda. Naine otsustas nüüd lõpuks päris oma kodu soetada ning väike ühetoaline korter Kensingtonis, Brooklynis läks maksma vähem kui 300 000 ning naise sõnul on ta majanduskulud nüüd poole väiksemad kui üürikorteris elades.
USA kinnisvaraliidu andmetel on keskmine esimese oma kodu soetaja 31-aastane ning vaid 7% esimese oma kodu ostjaist jäävad vanusegruppi 55-74 eluaastat. Kinnisvarafirma William Raveis juhi Kathy Braddocki sõnutsi ootavad mõned inimesed pool elu, ebaledes: osta või mitte osta? Kuni reaalsus omad korrektiivid teeb ja nad mõistavad, et keegi meist ei lähe nooremaks. Kuid koduomanikena nad peavad nad hakkama tegelma ebameeldivate teemadega nagu kinnisvaramaksud või kinnisvara korrashoid, millega varasemalt üürnikena kokku puutuma ei pidanud.
Corcoran Groupi esindaja Darryl Nippsi sõnul ostavad vanemad inimesed aga kinnisvara pikemaks ajaks. «Kui noored valivad kinnisvara teadmisega, et kümne aasta pärast kolivad, siis vanemad inimesed ei plaani pensionieani elukohta vahetada,» rääkis ta väljaandele. Vanemas eas on kinnisvaraost ka tihti investeering, kuhu paigutatakse näiteks saadud pärandus ning sissemakse on suurem - ei võeta enam 30 aasta pikkust laenu.
Allikas Postimees.
Lisa kommentaar