Maapiirkondade kortermajad renoveerimiseks pangast sageli laenu ei saa

Paljudes maaomavalitsustes on suudetud osa avalikke hooneid energiatõhusaks muuta, kuigi suur töö on veel ees. Aga nõukogudeaegsete kehvas seisus kortermajade renoveerimiseks pangad korteriühistutele üldjuhul laenu ei anna, loota saab vaid Kredexile.
Renoveerimata korterelamu. Autor/allikas (Foto: Olev Kenk/ERR)

Järva valla 300 korterelamust on renoveeritud ainult paarkümmend. Valla majandusosakonna juhataja Triin Tippi sõnul pole asi sugugi omanike soovimatuses, vaid maainimestel lihtsalt napib raha oma eluaseme soojustamiseks.

"Väga paljudel kortermajadel on tegelikult ehitusprojektid valmis ja ootel. Aga kui siis selgub hind ruutmeetri kohta, korteri kohta või elaniku kohta, siis on see tegelikult ikka väga suur," selgitas ta.

Pealegi on väikese kortermaja, mida on maal väga palju, renoveerimine ühe korteri kohta palju kallim kui suures majas.

Tippi sõnul piirab renoveerimise hoogu seegi, et Kredex annab laenu ainult nendele majadele, mille korteritest 80 protsenti kuuluvad eraomanikele. Ainuüksi Järva valla bilansis on sadakond kortermajade korterit.

Kvatro Kinnisvarahalduse hallata on 28 korterelamut Järva vallas, 11 renoveerimise otsus on juba tehtud. Varahaldur Hele Pärn ütles aga, et ainuüksi tehnilise konsultandi palkamiseks ja projekteerimise alustamiseks peaks majaühistu kontol olema umbes 25 000 eurot. Paljudele käib see aga üle jõu. Pärna kinnitusel on maal asuvate kortermajade renoveerimiseks raske laenu saada.

"Pangad tihti erinevaid piirkondi ei aktsepteeri. Jääb ainult Kredexi laen. On need majad ju pikki aastaid sellises seisus olnud, et mitte midagi ei ole tehtud. Ja inimesed on valmis, aga lihtsalt me ei tea, millal voorud avanevad ja meil ei ole võimalust kiiremini asju liigutada," selgitas ta.

Toimetaja: Merili Nael

Allikas: ERR
Kinnisvara kiirost Tallinnas.
Helista: +372 56 486 711

Lisa kommentaar

Email again: