Big Data Scoringu tegevjuht Erki Kert tõi välja, et kui tavalise laenutaotluse maht on üks kuni kaks lehekülge, siis avalikest andmebaasidest leiab iga inimeste kohta keskmiselt 15 000 andmepunkti, millest maksevõime hindamiseks on vajalikud umbes sadakond.
Maksevõime hindamine algab inimese kasutatavast seadmest — kas sisse logitakse moodsast nutitelefonist, uuest Apple’i arvutist või igivanast lauaarvutist.
Pangad jälgivad ka milliste märksõnadega inimene laenuvõimalusi internetist otsib ning kuidas ka panga kodulehel ringi liigub — kas asub koheselt täitma laenutaotlust või surfab enne kodulehel infot otsides ringi ja tutvub tingimustega.
Samuti on üheks jälgitavaks kriteeriumiks sotsiaalmeedias jagatud suhtestaatus. „Pank võib laenutaotlusest keelduda ka selle põhjal, kes on Facebookis märgitud Sinu sõpradeks. Kui nad on madalama haridusega, elavad pigem maal, töötavad võib-olla mitte nii headel ametipositsioonidel, siis järelikult on ka taotleja maksevõime madalam ning seetõttu ka laenusaamise võimalus väiksem,” selgitas Kert. „Üks väike detail ei riku inimese maksevõimet, vaid inimese käitumise saab digitaalse jalajälge põhjal kokku panna nagu pusle, mis tervikuna annab hea pildi,” ütles Kert.
Planet OS kaasasutaja ja legal advisor André Karpištšenko sõnul kogutakse tänapäeval andmeid igalt poolt. „Mida rohkem seadmeid internetti ühendatakse, seda rohkem ja sagedamini koguvad erinevad andmebaasid andmeid. Selle läbi saavad ettevõtted teha otsuseid minutite ja sekundite täpsusega.
Näiteks pankade rahaplaneerimise programmid teavad kliendi kohta rohkem andmeid kui inimene ise,” ütles ta. Tema sõnul on 2020. aastaks ettevõtete poolt kogutavate andmete arv kasvanud lausa viis korda.
IT Kolledži õppejõu ja visionääri Linnar Viigi sõnul ei oska paljud ettevõtjad paraku enda käes olevate andmetega midagi mõistlikku pihta hakata. „Ettevõtjad küll koguvad digitaalselt andmeid, kuid nende töötlemine ja kasutamise oskus pole 2007. aastast paraku kaugemale jõudnud.” ütles ta. Viik rõhutas läbipaistvuse ja usaldusväärsuse tähtsust, sest andmete valesti kasutamisel saab üksikisik haiget.
Tarbijakaitseamet, Hanna Turetski
Allikas: Pere ja Laps
Lisa kommentaar