Statistikaameti andmetel vähenes töötute arv mullu teist aastat järjest, kuid tänavu jaanuaris kasvas töötute hulk võrreldes eelmise aasta jaanuariga 23 protsenti.

Aasta tagasi jaanuaris oli töötukassa andmetel 44 500 töötut ja töötuse määr oli 6,9 protsenti. Tänavu jaanuaris oli registreeritud töötuid 54 700 ja töötuse määr oli 8,3 protsenti. Sellest aastast lisandusid statistikasse ka sõjapõgenikest ukrainlased, kes moodustavad kõigist töötutest umbes 12 protsenti.

Valdkonniti lisandus jaanuaris kõige enam töötuid ehitussektorisse. Möödunud aastaga võrreldes on seal töötuid 34 protsenti rohkem. Toitlustuses, majutuses ja ürituste korraldamises on töötuid lisandunud aastaga 31 protsenti. Kaubandusse ja klienditeenindusse lisandus töötuid 21 protsenti

Kõige enam on end töötuna arvele võtnud lihttöölised, teenindajad, müügitöötajad ning oskus- ja käsitöölised.

Kõige kõrgem oli töötus koroonakriisi haripunktis 2021. aastal ja päris selleni pole töötute arv veel tänavu tõusnud.

"Nagu me teame, siis tabas Eestit järjekordne kriis. Me räägime energiahindade suurest tõusust, siis sõjakriisist. Ja sellel olid mõjud Eesti majandusele, mis kandusid ka aasta teises pooles tööturule üle," selgitas Eesti Panga ökonomist Orsolya Soosaar.

Sõjapõgenikest ukrainlased lisati töötukassa statistikasse alates sellest aastast.

"Kui mõelda, et seda osa tööotsijaskonnast ei oleks lisandunud, siis tegelikult töötus oleks praegu palju madalam – see oleks 48 000 juures," ütles töötukassa tööotsijate ja tööandjate osakonna juhataja Katrin Liivamets.

Töötute arv mullu langes, tööpuudus on siiski tõusuteel

Kriisidest on kõige enam räsida saanud tööstuse valdkond, Eesti Panga andmetel eelkõige puidu- ja mööblitööstus. Ka kinnisvara- ja tehnoloogiasektor on löönud varasemast enam kõikuma.

"On näha, et tööstuse valdkond on selles kriisis kõige rohkem pihta saanud koos kinnisvarasektori ja infotehnoloogiasektoriga. Siin on tõesti näha, et tööpakkumiste arv on langenud," ütles CV Online'i turundusjuht Karla Oder.

Soosaare sõnul on oodata, et tehnoloogiasektori viimaste aastate kiire kasv nüüd mõnevõrra aeglustub.

"Sellistel ettevõtetel, kes on kaasanud investorite raha, on nüüd surve kasumlikkust kiiremini saavutada ja üheks viisiks on optimeerida ka kulusid, mis tähendab selliste ettevõtete puhul ka tööjõukulusid," selgitas Soosaar.

Ka töökuulutusi vahendavates portaalides on tehnoloogiasektori suur kära vaibunud.

"Kui me vaatame üldist infotehnoloogia tööpakkumiste numbrit, siis see on eelmise aastaga võrdluses siiski langenud. Maht on vähenenud ettevõtetel, kes tegid väga suuri kasvuplaane, aga nüüd need kasvuplaanid on natuke koomale tõmmatud," rääkis Oder.

Teisipäeval teatasid ettevõtete ühinemisest elektrirataste tootjad Ampler Bikes ja Kõu Mobility, et Ampler taas kasumlikuks muuta. Kõu Mobility personalijuhi Kertu Karu sõnul valdkonda küll töötajaid jagub, kuid nemadki pidid eelmisel aastal koondama üheksa inimest.

"Ainuke koht, kus me vähendasime, on tootmine, mis on hästi suuresti sõltuv meie klientide tootmismahtudest, mis aasta alguses natuke vähenesid. Aga muudes valdkondades õnneks seda tegema ei ole pidanud," ütles Karu. 

Toimetaja: Merili Nael

Allikas: ERR

Kinnisvara kiirost Tallinnas.
Helista: +372 56 486 711