Kaheksas liikmesriigis eluasemehinnad langesid, samas kui 18 liikmesriigis täheldati eluasemehindade kasvu, selgub Eurostati andmetest. Kreeka uuemad andmed polnud veel kättesaadavad.
Piirkonniti esinevad selged trendid: mitmes Põhja- ja Lääne-Euroopa riigis on kinnishinnad langenud, samas kui Ida- ja Lõuna-Euroopas jätkub kinnisvarahindade tõus.
Suurim kinnisvarahindade langus leidis aset Luksemburgis, kus hinnad langesid aastaga 14,4 protsenti. Saksamaal langesid kinnisvarahinnad aastaga 7,1 protsenti ja Soomes 4,4 protsenti. Lisaks langesid kinnisvarahinnad aastases võrdluses ka Tšehhis, Prantsusmaal, Austrias, Slovakkias ja Rootsis.
Enim kasvasid eluasemehinnad aastaga Poolas, kus hinnatõus moodustas 13 protsenti. Bulgaarias kasvasid hinnad aastaga 10,1 protsenti ja Horvaatias 9,5 protsenti.
Eestis tõusid eluasemehinnad aastaga 5,8 protsenti, mis oli väiksem tõus kui Leedus, kuid suurem tõus kui Lätis, kus eluasemehinnad kasvasid aastaga vastavalt 8,3 ja ühe protsendi võrra.
Kui eluasemehinnad EL-is tervikuna peaaegu ei muutunud, siis üürihinnad kasvasid aastaga kolme protsendi võrra.
Kui aga võrrelda 2023. aasta neljandat kvartalit 2010 aastaga, siis Eestis tõusid nii eluaseme- kui üürihinnad kõikidest liikmesriikidest enim.
13 aastaga kasvasid eluasemehinnad Eestis 217 protsenti ehk rohkem kui kolm korda. Suuruselt teine hinnatõus esines Ungaris, kus hinnad kasvasid 185 protsenti. Kolmandal ja neljandal kohal on Leedu ja Läti, kus eluasemehinnad tõusid 13 aastaga vastavalt 162 ja 165 protsenti. Enam kui kahekordistusid eluasemehinnad samuti Tšehhis, Austria ja Luksemburgis.
Ainsatena vähenesid eluasemehinnad 13 aasta jooksul Itaalias ja Küprosel, kus langus moodustas vastavalt kaheksa ja kolm protsenti.
Üürihinnad tõusid võrreldes 2010. aastaga kõikides EL-i liikmesriikides peale Kreeka, kus üürihinnad langesid 19 protsenti. Eestis tõusid üürihinnad 13 aastaga 207 protsendi võrra, mis on suurim tõus kõikidest liikmesriikidest. Rohkem kui kaks korda kasvasid üürihinnad samuti Leedus ja Iirimaal, kus hinnatõus oli vastavalt 172 ja 102 protsenti.
Toimetaja: Mark Gerassimenko
Allikas: ERR
Lisa kommentaar