Lenno Uusküla ütles, et väike majanduskasv puudutab vaid osa sektoritest ning paljudes on toimunud langus, mistõttu on majandustsükli pöördumisest vara rääkida.
"Kuigi vaikselt on paranemas kindlustunne investeeringute tegemiseks, siis jätkuvalt on tase madal ning see ei anna kindlust tulevase kasvupotentsiaali osas," lisas Uusküla.
Majandus kasvas selle aasta teises kvartalis võrreldes esimese kvartaliga 0,6 protsenti, kui vaadata sesoonselt ja tööpäevadega korrigeeritud SKP numbreid, märkis Uusküla. Võrreldes aasta varasemaga on tase 0,5 protsenti kõrgem. Sesoonselt ja tööpäevadega korrigeerimata andmetes kasvas majandus 0,9 protsenti.
"Kasvu on toonud eratarbimine. Kulutused suurenesid aasta jooksul kindlustus- ja finantstegevusele, infole ja sidele, vabale ajale, spordile, kultuurile ja kodusisustusele," ütles Uusküla.
Investeeringute tase on aastaga veidi langenud. Kasvanud on finantsettevõtete investeeringud ja riigisektori investeeringud, mõlemad 10 protsendi suurusjärgus. Kahanenud on aga mittefinantsettevõtete investeeringud 8,1 protsendi võrra.
"Madal investeeringute tase on jätkuv murekoht tuleviku kasvuväljavaatele mõeldes. Eesti kaupade eksport on kasvanud aasta jooksul 1,6 protsenti. Kuna aga impordi kasv on olnud kõrgem, siis kogu väliskaubanduse mõju majanduskasvule on olnud negatiivne," märkis Uusküla.
Jaotus majandusvaldkondade vahel on Uusküla sõnul väga ebavõrdne. Kasvanud on energeetikavaldkond, kinnisvaraalane tegevus, veidi ka haridus, kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus, avalik haldus ja kunst ning meelelahutus.
Seevastu langust on aastavõrdluses näha olnud ehituses, veonduses ja laonduses, tervishoius ja põllumajanduses. Kasv oli oluline netotootemaksudes.
Eesti Pank: eratarbimise kasvu mõjutas käibemaksutõus
Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja märkis, et lühiajaliselt on majanduskasvu kergitanud tarbimise tugevnemine, kuid pidurdanud ebakindel väliskeskkond.
"Eratarbimise kasvu taga oli vähemalt osaliselt juulikuus toimunud käibemaksu tõus, mille tõttu nägime kevadel mõnevõrra suuremat jaemüügi mahtu, sest osa tooteid sooviti ilmselt soetada enne maksutõusu. Juulis aga jaemüük nõrgenes taas," tõi ta välja.
Investeeringute- ja ekspordilanguse põhjuseks ütles Oja, et viimase taga oli tõenäoliselt kaubanduspiirangute kartusest tingitud ebakindlus, investeeringute langus tulenes aga ehitusest. Selline hüplikkus kvartalite vahel on tavapärane.
Energiasektori tugev kasv teises kvartalis ei paista välja energiatootmise mahust. Samas oleks ökonomisti sõnul võinud tööstustoodangu kasvu põhjal oodata töötleva tööstuse tugevamat tõusu. Suur mõju majanduskasvule tuli ka tootemaksudest, mida võib seostada tarbimisega enne käibemaksutõusu. Majandus kasvas netotootemaksude mõju arvestamata aastaga püsihinnas vaid 0,3 protsenti.
"Majandusnäitajate laiemat komplekti vaadates on majanduse olukord viimase aasta jooksul paranenud. Teises kvartalis olid nii eksport kui ka eratarbimine suuremad kui aasta varem ja investeeringud olid laias laastus eelmise aasta tasemel. Tööstussektori käive suurenes eelmisel aastal eeskätt euroala turgudel, mis näitab, et ettevõtted on leidnud uusi partnereid ja ekspordi sihtkohti," lausus Oja.
Ka tööstussektori eksport euroalavälistesse riikidesse paranes eelmise aasta lõpus. Selle aasta alguses oli aga tööstuses näha tagasilööke, mida võib seostada ebakindlusega kaubanduspiirangute suhtes. Teise kvartali lõpus oli tööstustoodangu maht laias laastus samal tasemel nagu eelmise aasta lõpus ehk uut sügavat langust siiski toimunud ei ole.
Ettevõtete ootused lähikuude vaates on aga muutunud pessimistlikumaks, peegeldades välisturgudel valitsevat ebakindlust, märkis Eesti Panga ökonomist.
Edaspidi peaks Oja hinnangul nägema siiski majanduse järkjärgulist tugevnemist. Kaitsekulutuste kasv kogu Euroopas peaks suurendama nõudlust tööstustoodangu järele ja see aitab tasakaalustada kaubanduspiirangute põhjustatud ebakindluse mõju.
Samuti on viimastel aastatel tugevnenud ostujõud, mistõttu peaks normaliseeruma ka Eesti inimeste ja ettevõtete nõudlus teenuste ja kaupade järele. Sellest annab Oja sõnul tunnistust juba üsna tugevaks muutunud laenukasv.
Swedbanki kaardimaksed näitavad nõrka eratarbimist
Swedbanki peaökonomist Eestis Tõnu Mertsina tõi välja, et kui teise kvartali majanduskasv tuli valitsemissektorist ja suuremast maksulaekumisest, eelkõige just rohkemast käibemaksust, siis ettevõtete lisandväärtus kokkuvõttes hoopis vähenes.
"Nii tuligi ligikaudu kaks kolmandikku SKP kasvust netotootemaksudest. Tugevama panuse majanduskasvu andsid küll energiatootmine ja kinnisvaraalane tegevus, kuid kuna kinnisvaraalase tegevuse lisandväärtusest üle poole moodustab omaniku kasutuses oleva eluaseme hinnanguline üür ehk kaudne rent, siis on see vaid arvestuslik tulemus ja ei peegelda tegelikult majanduses loodud uut lisandväärtust," lausus Mertsina.
Eratarbimise 0,9-protsendiline kasv teises kvartalis küll üllatas positiivselt, kuid kuna see esimeses kvartalis vähenes, siis aasta esimene pool oli ikkagi nõrk, kasvades aastases võrdluses vaid 0,1 protsenti. Swedbanki kaardimaksed näitavad samuti selle aasta esimesel poolel nõrka eratarbimist.
Selle aasta esimese poole ligi kaheprotsendilist investeeringute kasvu vedasid Mertsina sõnul peamiselt valitsemissektori investeeringud, samas kui ettevõtete mittefinantsinvesteeringud vähenesid. Samas on tegemist esialgsete numbritega ja hilisemal täpsustamisel on investeeringute arvestus üsna palju muutunud.
Madalamate intressimäärade mõjul kiirenes näiteks juuniks mittefinantsettevõtete ja majapidamiste eluasemelaenude portfellide kasv aastavõrdluses vastavalt ligi 13 protsendini ja 10 protsendini ning Swedbank eeldab, et selline jõuline laenumahu suurenemine kajastub üha enam ka investeeringutes.
Pärast esimese kvartali jõulist ekspordikasvu aeglustusid teises kvartalis nii kaupade kui teenuste ekspordi kasvud. Aasta esimeses pooles kasvasid nii kaupade ja teenuste eksport kui ka import ligi neli protsenti. Sellise impordikasvu taga on Mertsina sõnul peamiselt esimeses kvartalis toimunud ettevõtetele vajalike tootmissisendite ja kapitalikaupade sisseveo suurenemine, mis peegeldab ettevõtete tootmisootuste paranemist.
Vaatamata sellele, et Ühendriikide kaubanduspoliitika halvendab välisnõudluse väljavaadet, peaks see ikkagi tasapisi kosuma ja lubama Eesti ettevõtetele mõõdukat ekspordikasvu. Samas on USA väliskaubandusega seotud ebakindlus jätkuvalt suur ja välisnõudluses on riskid pigem kaldu olukorra halvenemise suunas.
Eesti majanduses tuleb Mertsina hinnangul aasta teine pool tugevam ning SKP kasvab tänavu 0,6 protsenti. Koos maksuküüru kaotamise ja inflatsiooni aeglustumisega järgmisel aastal majapidamiste ostujõud paraneb. Vähenev maksukoormus ja madalamad intressimäärad aitavad eratarbimist kasvatada, samal ajal kui tugev laenukasv jõuab üha enam investeeringutesse.
USA kaubanduspoliitika negatiivne mõju Eesti ekspordile jääb Mertsina prognoosi kohaselt eeldatavasti mõõdukaks, mistõttu saab järgmiseks aastaks prognoosida juba kaheprotsendilist majanduskasvu.
Allikas: ERR
Lisa kommentaar