1. Loovuse ja efektiivsuse vahel on seos
Briti turundusefektiivuse analüütik Les Binet, kelle agentuur adam&eve/DDB võitis maailma prestiižikaimal loovusfestivalil Cannes Lions eelmisel aastal 22 „lõvi“, on aastakümneid uurinud seoseid reklaami loovuse ja efektiivsuse vahel.
Reklaamide tellijad – kliendid – on sageli ükskõiksed või lausa skeptilised reklaamiauhindade suhtes. Ka meil on küllalt levinud suhtumine, et Kuldmuna on mingi agentuuride omavaheline asi, isekeskis auhindade jagamine.
Les Binet jõudis oma uurimistöös järeldusele, et et suuri loovauhindu võitnud kampaaniad on keskmiselt 10 korda tulemuslikumad kui „tavalised“ kampaaniad. Nii et loovuse ja efektiivsuse vahel on otsene side olemas.
Binet väidab ka seda, et kuigi digitaalne reklaam on väga täpselt mõõdetav, ei vii andmete küllus ilmtingimata paremate turundusotsusteni. „Turundajate jaoks on uueks väljakutseks muutunud see, kuidas meeletust andmehulgast oluline info välja sõeluda,“ ütleb Binet.
2. Käes on digitaalturunduse aeg: turundus ja tehnoloogia segunevad
Maailma enim auhinnatud digiagentuuri AKQA asutaja Ajaz Ahmed väidab, et reklaamiagentuurides võtavad juhtrolli “patsiga poisid”.
Suuresti just tänu tema ja AKQA tehtud töödele on reklaamimaailmas hoogu võtmas uus, tehnoloogiakeskne lähenemine. Tuntud vanad brändid nagu Nike on muutunud sisuliselt tehnoloogiabrändideks – lisaks spordirõivastele on nad arendanud ka mitmesuguseid kantavaid tehnoloogiavidinaid nagu näiteks Fuelband.
Tavapäraste reklaamikampaaniate asemel luuakse tehnoloogia abil traditsioonilistele toodetele uusi kasutavaldkondi ja need uuendused on siis kampaania põhisõnumiks. Ja agentuurid nagu AKQA osalevad aktiivselt tootearenduses, mitte ei tee pelgalt reklaami.
Mõned näited illustreerimaks seda väidet:
Samsung S4 turuletuleku kampaania Shveitsis
Ume.net “Living with Lag” eksperiment
Bank of New Zealand “Emotionscan”
Ahmed on arvanud ka seda, et agentuurides on varsti koodikirjutajaid rohkem tööl kui tekstikirjutajaid.
Cambridge´is tegutseva flaami päritolu futuristi Rudy de Waele arvates oli 2014. aasta selles mõttes märgiline, et just siis toimus Lääne-Euroopa turundajate peades oluline „krõks“ – digitaalturundus ei ole enam midagi, mida teha lisaks teistele turunduse liikidele. Alates eelmisest aastast on digitaalturundus kõikide turundustegevuste keskmes.
Uued brändid – näiteks Airbnb, Spotify, Uber ja Netflix - ei kasuta enam traditsioonilist massimeedia reklaami. Nende ärimudel ja tegutsemispõhimõtted on väga erinevad klassikalistest brändidest. Uued brändid tegutsevad digitaalmaailmas, nad on juba sündides olemuselt globaalsed ja neisse on sisse ehitatud sotsiaalne element – teenusega rahulolevad kliendid jagavad oma kogemust sotsiaalmeedias.
Ka juba vanemad ja juba tuntud tehnoloogiabrändid nagu Google või Amazon ei reklaami ennast TVs.
3. Kliendikogemus online ja offline keskkonnas peab olema ühesugune
Belgia turundusekspert Steven van Belleghem kirjutab, et kuna klient puutub ettevõtetega kokku väga paljudes erinevates keskkondades (e-pood arvutis, mobiilis, füüsiline pood kaubanduskeskuses jne), siis eeldab ta, et tema kliendiandmed ja lojaalsusprogrammid rändavad temaga kaasa sõltumata sellest, mis keskkonnas ta parasjagu oma asju ajab.
Belleghem ütleb, et CRM süsteemid on tihti staatilised, nagu kinnised pudelid, milles hoitakse andmeid. Tänapäeva maailmas peab kliendiandmeid käsitlema nagu voolavat jõge – kõik on pidevas muutumises.
Näitena toob ta Apple Store’i: klient identifitseeritakse tema krediitkaardi järgi ja kogu ostuajalugu nii e-poes kui tavapoes on klienditeenindajal kohe näha. Ja näiteks ostuarve saadetakse kliendile automaatselt e-mailile.
Belleghem ennustab, et klassikaliste plastikust kliendikaartide aeg on jäädavalt ümber.
Seega ei ole tänapäeval põhjendatud see kui näiteks elektroonikakauplus pakub e-poest ostjatele teistsuguseid toote tagastustingimusi kui tavapoest ostjale või kindlustusfirma e-keskkonnas on erinevad hinnad võrreldes sellega, mida pakub agent kliendile telefoni teel.
Tarbija jaoks pole lihtsalt vahet, millises kanalis ja ta teenusepakkujaga suhtleb.
Allikas Majandus24.
Lisa kommentaar